Ma ei saa lihtsalt teisiti.

1.osa
___________________________________

Oli jahe suveöö ning Karutiigi tänaval puhus vaikne tuuleke. Ükshaaval kustusid tänavalambid kuni kogu tänav jäi täiesti pimedaks. Üheski korteris, selle tänava ääres ei põlenud ükski tuli, laste mänguväljakul, kus Raul tihti mängimas käis oli tühi, kui välja arvata proua Sambla üleni must kass, kes enda käppadel vaikselt märjal liival edasi-tagasi sammus ning kollakate helendavate silmadega pimedusse vahtis. Paariks sekundiks vaibus tuul täielikult, et paar sekundit hiljem uuesti tõusta. Nüüd sahistas tuul puude kallal edasi, kuid tänavale oli ilmunud vähemalt viis musta kogu. Neli tükki neist nagu oleksid peitnud ja kaitsnud seda, kes nende keskel sammus. Nad möödusid mänguväljakust ning seal seisev kass jõllitas neid.

“Ma ajan selle asja korda,” lausus kassile kõige lähedamal seisev kogu oma täiesti rahuliku häälega. Selle ruudu, mille mehed olid moodustanud keskel olev mees, kes oli tunduvalt vanem, kui kõik ülejäänud noogutas aeglaselt ning kassile kõige lähedamal olnud mees lahkus, ülejäänud kõndisid edasi.

"Kas see?” küsis keskel olev vanem mees endast paremale jääva mehe käest ise kaega ühe kollase puust maja peale näidates, millel oli maja hoovis suur bassein koos suure batuudiga.

“Ei, härra Sorndel,” vastas mees järgmine ning ta osutas ühe rääbus ning arvatavasti kõige koledama maja peale sellel tänaval, samalajal käis nende seljataga mänguväljakul punane välgusähvatus. Kaks Härra Sorndel’ist taga pool olevat meest pöörasid pead, kuid vanem mees rääkis rahulikult edasi, kuid seda ütles ta nüüd nagu iseendale, sest ta hääl oli vaikne. Tundus nagu oleks ta enda mõtteid aina uuesti korranud.

“Jah, seda oligi arvata. Nad ei olnud eriti rikkad ja ega ka mitte eriti targad. Pealegi ei olnud nad Sauron’id. Sellepärast ongi imelik, et nende poeg on Sauron,” lausus vanem mees ning ohkas. See väike aps oli rikkunud tema täiesti puhast ning vaimustavat suguvõsa, mis tõesti oli vaimustav. Ta isa oli leiutanud saumale ja kirjutanud raamatu “Sauameistri käsiraamat”. Just see raamat oli aidanud paljusid Sauron'eid üle maailma ning täiustanud nii mõndagi sauda.

Meeldib

Päris hea tundub, aga üks asi jäi siiski mulle silma.
Mõni lause jäi veidi segaseks, kuna sa kirjutasid selle liiga pikalt.

Selle ruudu, mille mehed olid moodustanud keskel olev mees, kes oli tunduvalt vanem, kui kõik ülejäänud noogutas aeglaselt ning kassile kõige lähedamal olnud mees lahkus, ülejäänud kõndisid edasi.

Ruudu keskel, mille mehed olid moodustanud, seisis teistest tunduvalt vanem mees, noogutas aeglaselt. Kassile kõige lähemal seisnud mees lahkus, ülejäänud kõndisid edasi.

Vot mina oleks selle nii kirjutanud, aga see on vaid minu arvamus.
Igatahes, jätka samas vaimus!

Meeldib?

Jep.

Aga ühe pisikese-tillukese vea kallal noriks veel.. Mõttetu su pealkirjas peaks olema kahe T-tähega, mitte ühega.

Ja see ka, et pointless on ju kirjutama hakata, kui sinu enda meelest on pointless jutt...