Armas =) eelmine peatükk muutis lõplikult minu arvamust kazakist , (äkki oli see mingi lapsepõlvetrauma , ei tea =( , igatahes vaene georgia. . . .) tõesti , supper =) ja mõte tuli , sa võiks oma raamatu välja anda xd

Väga hea. Pimsi, see raamatu mõte on tõesti hea.

Oota mida, mu vanemad saavad lugeda ju

Kuula jossut , sa võid isegi küsitluse teha küsimusega 'kas ma peaksin andma välja raamatu 'mõrvade häärber'?' ja vean kihla et 100% vastused on 'jaa!!!! kindlstii!!'

Tead kui kallis see on?

Mitte sellist raamatut , nendes kirjastustes saab juu niisama ka lasta raamatuid köita , üldse mitte kallilt . mingi paar-kümme tükki lased teha ja saadad kõigile kes tahavad =) või müüd , kui raha tahad saada =D (mina isiklikult oleks nõus sellise raamatu eest maksma . . . .)

jeap hea plaan, aga mul ükskõik, ma saan niikuinii *naerab kurjalt teiste üle*

Uhhuhhuu, superheaaaaa (Y)

Hea, ruttu uut!

Kui ma akna avasin ja välja vaatasin, ei näinud ma esialgu midagi imelikku, kuid lähemal vaatusel selgus, et metsas seisis suur auto. Kutsusin Kazaki aknale. Ta heitis autole kiire pilgu ning käskis meil kiiresti Shefferi ja Adelaide’i üles turvalisse tuppa kinni panna.
„Mis juhtus?“ küsisime Carolina ja Thirstiega peaagu samal ajal.
„See on mõrvari auto!“
Kazak võttis Shefferi sülle ning palus Adelaidel üles minna.
„Ma ei tahaaaaa!“ protesteeris Adelaide.
„Kas sa kommi tahad?“ pakkus Kazak.
„Geku, kas ma tohin?“ anus Adelaide. Vähemalt küsis ta minult luba, enne kui võõralt mehelt(see ajas Carolina kohutavalt naerma) kommi vastu võttis.
Me panime Shefferi ja Adelaide’i viimase tuppa luku taha, varustades ta multikatega.
„Ja mis me nüüd teeme?“ küsisin Kazakilt, kellel oli jälle see detektiivi-nägu peas.
„Me võitleme.“ Nende sõnadega tõi Kazak käikudest kolm väikest püstolit ja autovõtmed.
Ta võttis ühe püssi endale, teise andis mulle ning kolmanda Carolinale. Thirstile viskas ta rolleri võtmed.
„Mis meie plaan on?“ küsis Carolina sellise näoga, nagu tema uues lemmikkrimisarjas politseidest peategelased teevad.
„Thirstie, sina pead abivägesid kutsuma, meie teiega kaitseme häärberit, ehk tulistame,“ seletas Kazak kiiruga.
„Aga milleks autovõtmed?“ pärisin.
„Ma ei tea, igaks juhuks, auto seisab seal.“ Kazak näitas vana lauda poole. „Kas olete valmis?“
Noogutasime.
„Võitlus alaku!“

Minu meelest on see imelik, et mingid teismelised püssidega on .

See on ulmekas ju
Pealegi ei olnud neil muud teha ja Kazak teadis, kus relvad on

Uut osa. Põnev.

Uut, põnev.

Peale punktiiri on Carolina kirjutatu
Eelviimane, e. 49.osa

Avasime tasakesi väikesed aknaluugid ja suunasime püstolitorud kurjategijate poole.
Kazak sihtis kaua ja lõpuks, kui ta tulistas, tabas ta kurjategijat jalga. Mees karjatas ja tema kolm kaaslast sihtisid kiiresti meie poole. Hakkas sadama kuulirahet. Tõmbasime pead alla ning tulistasime vaid veidike piiludes. Varsti kostis uus karjatus, see löök oli ilmselt tappev ja me ei teadnud, kelle relvast see tulistatud oli.
Äkitselt aga lasud lakkasid.
„See ei tõota head,“ arvas Kazak, ja tal oli õigus. Keegi klohmis ukse taga. Kazak pistis ülakeha aknast välja, et näha, mida ukse taga tehakse, kuid see oli väga vale liigutus. Kõlas vali pauk ja Kazak oleks pead alla tõmmates peaagu aknast välja lennanud.
Tirisime poisi ruttu sisse tagasi ning märkasime, et tema vasakus käsivarres oli auk, millest voolas ohtralt verd.
Kazak võttis püksirihma ja käskis mul selle tema õlast veidi allapoole siduda. Seejärel viskas ta end diivanile pikali ning käskis meil muudkui tulistada.
Kuna meil oli palju parem positsioon ning kuna vaenlastel oli juba üks surnukeha ja kaks haavatut, pidasid nad paremaks põgeneda.
Kazak hüppas välgukiirusel püsti ning tormas köögi poole.
„Sa ei saa sõita!“ karjusin.
„Me ei saa lasta neil põgeneda!“ karjus tema vastu.
Carolina, kes ei salli pikka juttu, võttis Kazakilt võtmed ära ja käskis mul maja valvata. Andsin Thirstiele oma relva ning nad läksid õue. Peagi oli kuulda mootorimürinat.
„Ei tea, mis nad teevad?“ küsisin Kazakilt, kes oigas päris hullusti.
„Kust mina tean! Kas sa saad mulle sidet tuua?“
.............................................................................................
Pistsin võtme lukuauku ja keerasin. Auto hakkas põrisema. Naeratasin kavalalt ning kuna mul oli kiire, sõitsin läbi laudaseina. Väljas nägin ma Thirstiet, kes rolleriga kurikaelu taga ajama hakkas.
Laadisin oma püstoli kuule täis ning kihutasin talle järele.

Nagu märulikomöödia minu arust . See kõik tundub nii naljakas ja samas nii põnev!

Ookeii , vääga kahtlane , mingid teismeliesd kes pole varem püstolit isegi käes hoidnud lasevad täiskasvanud inimesed maha , kes on nn 'proffesionaalsed' kurjategijad . aga jahh , muidu ok , ootan kindlasti viimast osa =)

Viimane osa. Carolina pilgu läbi. Vabandust, kui see on liiga fantaasiaküllane, liiga märul, liiga ebaloogiline, liiga nõme või lihtsalt imelik, aga ma vaatan lihtsalt liiga palju „Kutsuge Cobra 11“’st, et see hakkab vaikselt mu ajudele mõjuma. Nagu ma ennem juba võibolla mainisin, kavatsen ma sellele järjekale veel ka järje teha, esimene osa ilmub HILJEMALT uuel aastal, olenevalt minu tujust võibolla ka varem. Aitäh, et neid osi lugesite


Jõudsime põllule.
Esialgu tundus mulle, et rool tahab ennast minust kaugemale rebida või et auto lendab puruks, kui ma veel mõnest kivist üle sõidan. See auto oli nii harjumatu, mitte nagu meie vana auto või isa uus Chrysler. Mõne aja pärast aga sain ma esialgsest imelikust tundest üle. Selle autoga oli päris mõnus sõita.
Ühel hetkel avastasin, et Thirstie sõitis mu eest napilt mööda. Esialgsest ehmatusest üle saades keerasin suunda, kust tema oli tulnud.
„Mis meie plaan on? MIS MEIE PLAAN ON?“ küsisin iseendalt.
Siis helises mu mobiil.
„Carolina, piirame ta sisse, piirame ta sisse!“ rääkis Thirstie piisavalt valjult, et seda üle tema mootoratta müra kuulda oleks.
„Olgu,“ vastasin lühidalt ja panin mobiili tagasi taskusse.
Ajal, mil ma mobiili taskusse surusin, ei pannud ma peaaegu üldse tähele, kuhu ma sõidan. Oleksin peaaegu suurele kivile otsa kihutanud ja viimasel hetkel keerates lendasin ma valusa hoobiga vastu ust.
Olles taas tagaajamisele keskendunud, keerasin auto ümber, otse kurjategijate vastu ning vajutasin gaasi põhja. „Kui ma pean siin surema, on see mu saatus,“ kinnitasin endale.
Viimasel hetkel sõitis Thirstie hambaid kokku surudes auto külgpeeglid maha, et nad veidigi hoogu maha võtaksid. Ilmselt see toimis, kuid auto ja rolleri üks külg hakkasid kahtlaselt suitsema.
Kokkupõrge teise autoga oli nüüd juba vältimatu. Viimasel hetkel avastasin oma ehmatuseks, et mul ei olnud turvavöö kinnitatud.
Peatselt käis suur kolin ja ma tundsin mingit jõudu, mis mind autost esiakna kaudu välja imes ja siis kaugele heitis. Poole lennu peal, mis tekitas mulle kohutavat valu, kuulsin valjut pauku ja kuumalaine jooksis üle minu.

Wow. Jätka järjega! Tahaks nendest meestest rohkem teada...

Nuummmiiii =) aga kahjuks ei saand midagi aru , aga jätkajätka kindlastii !! oehh , loodan et sa ikka teed raamatu , vähemalt mulle =) see oleks mu raamaturiiulis aukohal =)

Huh, ega mitte SELLEL aukohal, kus meie meistriteosed?

räwwrr , ikka sellel , ikka sellel =D brisingri ja hosti vahele . . . . vb eclipse =)

Jaah, anna raamat välja. Algul kallis, aga sa vallutad ka välismaalaste südaMED ÄRA!!!

Ah minge kuu peale.

Ootan suure huviga raamatut Kõige parem järjekas üldse. Ja ma tõesti loodan, et selle järjeka järg tuleb enne uut aastat.

Tänxxx , you're da bestt !! magic lubas mulle jõuludeks kinkida ! [ L ] veel üks põhjus , miks jõulud võiks kiiremini kätte jõuda . . . . (peale selle et ma uue ipodi saan =D)

Magic, ma copisin kogu su järjeka. Ja lähiajal proovin selle välja ka printida... Sorry... Ma ei suutnud, ennast talitaeda... Ma loodan, et sa ei tapa mind selle pärast ära...

Nii, magic seda ei tee ja ma siis pean ise tegema...


Nii, Kõik kes Magicstar raamatut soovivad vastavad "Jah, Ma soovin PARIMA kirjaniku raamatut vms."...

(Need kes raamatut ei taha käigu kuule...)
Sorry... magic.

MA EI KIRJUTA ENAM KUNAGI KUI TE NII HULLUD OLETE.
Ma mainisin isale, et kari hulle tahavad, et raamatu teeksin. Mu isa arvas, et ma olen imelik ja ajan segast
Okei, see selleks.

su isa arvab sinust üldse hästi koguaeg ma vaatan ( saatanist või kes kõik sa olid).



Hahahaa, su isa lugeski, aga aitähh et end ohverdasid, seda on nii mõnus paberilt lugeda.

Lugesin poole tunniga kõik osad läbi
Ja anna raamat välja, pffff, see on parim järjekas.