Kuna MH sai otsa, pidin ma uue jutukese tegema. Siin ta siis on, loodan, et teile meeldib.

“Benefice, kas sa tuleksid mulle hetkeks appi?” hüüdis mu väike õde Evanide allkorruselt.
“Kohe,” vastasin tüdinult, sulgesin raamatu ja tõusin püsti, et toast lahkuda. Evanide seisis uksel.
“Palun ära tee kogu aeg nii!” karjatasin. Mu väike õde oli masendavalt ebareaalsete oskustega. Ta suutis öelda, mida keegi meie majas eile õhtul tegi, ta kuulis peaaegu kõike, mis temast ligi saja meetri radiuses juhtus, ta nägi unes tulevikku ja ta suutis väga kiiresti kohast kohta liikuda. Ning mina olin ainuke, kes sellest teadis.
Muidugi oli Evanide teadlik kõigest mida mu vanemad tegid, rääkisid ja mis nendega saama hakkas. Aga keegi peale minu ei teadnud, milleks Evanide võimeline oli. Ta suutis teisi, kõiki teisi peale minu, oma pilli järgi tantsima panna, ta oskas roomajatega rääkida, tema pilk oli nagu kiskjal. Aga keegi ei märganud seda. Keegi ei teadnud. Peale minu.
Olin korduvalt seda oma vanematele rääkinud, kuid kui Evanide korraldas ikka kõik nii, nagu talle sobis. Tema oli jälle kukupai ning mina perekonna must lammas, kes mõtleb oma väikese süütu õekese kohta hirmulugusid välja. Ja mina olin jälle kõiges süüdi.
“Mida sa tahad?” küsisin õelt.
“Ma tahan, et sa mu kodused ülesanded ära teeksid,” teatas ta mind oma kiskjasilmadega põrnitsedes.
“Sa saad ju iga kell õpetaja enda kasuks tegema panna. Või näiteks emal oma kodused ülesanded ära teha lasta,” vastasin teda vastu põrnitsedes.
“Ma tahan, et sina need ära teeksid.”
“Sunni mind siis seda tegema, ma lasen oma meeled vabaks,” laususin, isegi täpselt mõistmata, mida ma just ütlesin.
“Ma ei taha selleks sinu meeltesse tungida, ma tahan, et sa teeksid need niisama ära,” vastas Evanide oma kiskjasilmad imearmsateks kutsikasilmadeks muutes.
“Aga kui ma ei taha?” katsusin vastu punnida.
“Siis,” Evanide tegi sõrmedega nipsu,”saavad mu vanemad teada, kui halb laps sa oled.”
Lonkisin trepist allapoole. Trepi alumiselt astmelt üles vaadates nägin, et Evanide naeratas oma kiskjanaeratust.

Hmm, algus tundub üsna hea. Välimusekirjeldust võiks olla. Kas Beneficel pole ühtki "maagilist" omadust?
Ootan uut

Ei ole

LAHE!!!

Uus lemmik mul. See väike süütu kutsikasilmadega õde on armas.

Tore siis

“Kas see jama ei lõppe iial?“ küsisin endalt, kui õhtul rampväsinuna teki all lebasin.
Kriuksuv uks avanes ja koridori lambist tulev valgus jooksis üle mu toa.
„Benefice. Ega sa midagi unustanud?“ küsis oma siidise öösärgi väel ukseavas seisev Evanide.
„Ma ei usu, et ma midagi unustasin,“ vastasin nägu seina poole pöörates.
„Sa ei teinud mulle patse,“ teatas mu kallis õeke oma pikki ja siidiseid tumepruune juukseid raputades. Ta hoidis ühe käega süles oma kassi, teda samal ajal teise käega silitades. Kassil olid kollased kiskjasilmad, just nagu mu õelgi. Kass oli süsimust. Mingi nurga alt vaadates oli näha, et looma silmad olid punased. Selle nurga alt nägin kassi jällegi ainult mina.
„Tuled siis või ei?“
„Ei,“ vastasin ja tõmbasin teki üle pea. Kuid Evanide ei ole harjunud sellega, et keegi talle vastu hakkab.
„Tuled jah!“ karjus ta raevunult.
Olin otsustanud tema kurjusest enam mitte välja teha ja vanemate viha lihtsalt välja kannatada, aga see ei õnnestunud, sest Evanide, olgugi et kuueaastane, oli minust palju võimsam. Isegi mu liivakasti-aegne parim sõber Audles ei uskunud minu sõnu mu õe kohta. Kui ma aru sain, et mul on poisi vastu sügavad tunded, katsusin seda õe eest varjata, sest ta saaks iga mu nõrkust ära kasutada. Ta oli seda unes näinud, ning kasutas seda teinekord minu vastu.
„Benefice, kas tohib küsida, kuidas Audlesel läheb?“ küsis ta salakavalt.
„Halvasti. Ta ei saa ikka aru, mida ma tema vastu tunnen.“ Olin juba ammu aru saanud, et Evanidele pole mingit mõtet valetada, ta näeb igast valest läbi.
„Tahad, ma panen ta sind armastama?“
Mul vajus imestusest suu lahti. Evanide ei olnud minu vastu kunagi kena.
„Kas sa tõesti teeksid seda?“
„Jah,“ sosistas ta. „AGA TEE NÜÜD MULLE SEE PATS, KAS KUULED???“ karjus ta.
„Eva, mis on?“ kostis korrus kõrgemalt isa murelik hääl. „BENEFICE, MIDA SA OMA ÕELE TEED?“ karjus ta siis.
„Ei, issi, kõik on korras,“ hüüdis „kallis väike Evake“ imearmsalt ning viskas hunniku patsikumme ja juukseharja mulle vastu pead.

jjeejeje, viimaks tegid ka selle

loll õde , endale küll sellist ei tahaks . sellise jaoks ei teeks ma mitte muffigi , isegi kui ta ütleks 'sülita mu peale' ei teeks ma seda . jutt on muidugi supper , vb isegi parem kui mõrvade häärber , kui edasi kirjutad ; )

Eva on ikka mu lemmik...
Uut!

See on ka vääga hea järjekas. Lemmitegelast mul veel ei ole, aga samas Eva tundub kuidagi põnev. UUT!

Päris hea. Aga minu meelest võiks ka Beneficel midagi imelikku küljes olla

Hea jutt, aga see Evanide on küll rõvekas.

Mis ongi asja point ju

UUT!

Spoiler:
	Plaanin sulle fännifoorumit millalgi teha...

_________________

Ossa, seda ma oodata ei osanud
Kuidas sa teksti liikuma said?

Mis tekstist sa veel räägid?

Spoilerist.






„Tead, Benefice, mul on idee,“ teatas Eva, kui ta mu laua taga mingit kodeeritud sõnumit kirjutas, samal ajal, kui mina talle patsi tegin.
„Kavatsed omale mõne sõbra leida?“ küsisin ülbelt.
„MINUGA NII EI RÄÄGITA!“ ütles Evanide nõudlikult. Tundsin, kuidas mööda mu käsi jooksis valus jutt üle terve mu keha. Ma arvan, et see võis ehk meenutada kuuma vee süsitimist veenidesse, eeldades, et vesi liigub veresoonte kaudu kogu organismi.
„Kallis, Evake, mu geenius, mida sa siis nüüd välja oled suutnud mõelda?“ küsisin orjust teeseldes.
„Ma plaanin sulle ja Audlesel võimed anda.“
Ma olin nii shokeeritud, et oleksin peaaegu patsist lahti lasknud. Kiiresti lõpetasin patsi ja panin selle patsikummiga kinni.
„Vihjeid saad sa homme.“ Eva tõusis püsti, krahmas minu voodilt oma kassi Miles Militis’e, laualt kirja ja jooksis, pikk pats seljal lehvimas, oma tuppa.
See kass vihkas mind ja mina vihkasin teda. Keegi teine ei kutsunud seda kassi täisnimega, sest keegi teien ei näinud tema tõelist palet. Mina olin kassile nime pannud, mina olin Eva’le nime pannud. Ja seega tundus mulle tihti, et mina olen kõiges selles süüdi.
Eva täispikk nimi tähendab sõnu surm, häda, jama, piin ja muud sellist, mida ta ka tingimata on. Kahjuks ma seda oma vanematele ei öelnud ning see oli suur viga. Võibolla oli see nimega ette nähtud. Võib aga hoopis niipidi olla, et minu sisetunne käskis neid kahte tapjat ka vastavalt nimetada.
Ma ei olnud tahtnud saada endale õde. Ma ei olnud ka venda tahtnud. Aga midagi ei olnud teha. See on saatus.
Hiljem taas teki all lebades jõudis mulle üks asi kohale. Eva oli seda mitmeid kordi maininud, kuid ma ei olnud vihjetest aru saanud. Eva tahtis näha mu hädiseid katseid tema hävitamisel.
„Tapa siis mind! Päästa maailm saatanate käest! Kogu kokku oma hõberistiväed!“ Need olid vaid mõned tema vihjetest.
„HÕBERISTIVÄED!“ kiljatasin. Hüppasin püsti ning krahmasin oma imepisikese toa kõige suurema kapi kõige väiksemast sahtlist keskmises suuruses ehtekarbi. Võtsin sellest ettevaatlikult hõbedase risti, mille Eva mulle eelmisel aastal sünnipäevaks kinkinud oli. Panin selle keti otsa ning riputasin kaela. Tekkis kuidagi vabastav tunne. Õnnelikult ohates jäin kohe padjale vajudes magama, mida tavaliselt kunagi ei juhtunud.

appi, see oli nüüd küll mingi masterpiece, ülihea osa ja jutt ka

OT: Paned sellele Preview ja seal kirjutad teksti, märgistad selle ja paned Horizon.

Uut!

Ei taha uut.

Spoiler:
	Su kirjutamisstiil ei meeldi mulle.

_________________
Lühijutt või mitte midagi!

MH meeldis mulle palju rohkem, aga samas on see ka loetav. Uut.

Nii, tõesti vabandust, kui sind häirin, aga...

JÄTKA!!!

Ma pean ütlema, et see jutt ei ole nii hea, kui MH. AGA, kas see on suht selline normaalne.

Hmmm... ma teeks MH'd edasi, aga ma kardan seda vussi keerata

Ma ei tea, mulle meeödi see rohkem...
UUT!

See on parem kui mh , vähemalt minumeelest . muidugi on mõlemad liigagi head =) ikkagi panid kassile selle lolli nime , aga jahh , vähemalt ei pand sa seda 'moerulli' . . . . kirjuta nüüd rutturuttu edasi , jäta kasvõi peatükk mh-d vahele =D

Hemm, MH sai otsa.

Kahju.
Aga jätka seda!

Ok, sorry, ega ma ise parem pole.

ma mõtlen see nn mh 2 =)

Heh, ma pole seda kirjutama hakkanudki. Katsun MH teise osa alguse foorumi lehes reklaamide all avaldada.
Seda juttu ei tule hetkel uut osa(VS), sest te ajasite mulle MH isu peale

Ahahhh, nõme oled. *mossitab ja ootab et midagi lugeda saaks*

Uut!
Protesteerib ja joonistab plakateid, et tänavatele minna. Jane kus ta elab. Ma pean talle kirja saatma miks see järju nii tähtis on...

Veskas, mingi tänav oli, ma ei mäleta ju.

Okei, sa ei pea päriselt adret andma, lihtsalt hullult meeldib see jutt.

Ah mine pekki Liis, tee seda ikka!

Hahaa

Tee MH edasi, pliis. Ma võin aidata.

Saatsin KS'ile, ehk ilmub foorumi ajalehes siis

Nii... pole aega olnud eriti...

„Suurepärane. Fantastiline. Tubli laps.“ Need neli sõna kõlasid mu kõrvus kohe peale ärkamist ja kirjeldasid täpselt vastupidist sellele, mida ma tundsin.
Keerasin end voodis ümber ja nägin Evat. Ta vaatas mulle tunnustavalt otsa.
„Kahjuks pead sa risti kaelast hetkeks ära võtma, muidu ei saa ma sulle võimeid anda,“ seletas ta.
„Hästi,“ vastasin ja võtsin kaelakee kaelast.
Kostis klirin.
Lamp lendas mulle pähe.
„Eva, mida sa tegid?“
„Mina ei teinud midagi! Sinu kontrollimatud võimed tegid.“
„Benefice, miks sa jälle oma õde kiusad?“ kostis isa karm hääl. „Ja mis te kolistate seal?“
„Ei midagi, Eva laamendab natuke,“ hüüdsin vastuseks.
„BENEFICE!“ karjatas ema.
„Ei, kõik on korras,“ vastas Eva ja maja rahunes jälle maha.
Tõusin istukile ja silmitsesin oma käsi. Seejärel suunasin need kiire löögiga põranda poole. Põrandasse tuli suur kärssav auk.
„WOW!“ suutsin ma vaid öelda.
„Kuule, paranda põrand ära,“ käskis Eva.
Katsusin oma mõtteid sellele tegevusele suunata ja pärast pikka pingutust see ka õnnestus.
„Kena.“ Eva paistis täiesti ükskõikne. Kiiresti panin hõberisti kaela.
„Veel parem.“
„Mis on veel parem?“
„Nüüd võib tõeline võitlus alata.“

väike trükiviga:
„BENEFICE!“ karjatas ema.
„Ei, kõik on korras,“ vastas ema ja maja rahunes jälle maha.

Oih, parandan

Päris hea, aga ikkagi on MH parem.

Ma nii ootan VV'i juba
Mh 2

Kuna uus osa?

VV?

Ma ootan ka juba seda VV, see algab juba super lahedalt.

Hea jutt on, nagu sa tead, aga ma ei saa pihta mis see VV on?

MH teine osa.

MM, sa võiksid selle juttu osasid ka lisada. See nii lahe!

Homme saate, luban